Rajameistri ja ühtlasi kaardistajana võtan ma kaarti ja rada puudutava kriitika omaks. Ometi tean ma hästi piiranguid, milles ma olin sunnitud tegutsema – Keskkonnaameti, jahimeeste ja maaomanike tingimusi. Mul oli kasutada just enam-vähem täpselt selline ala, nagu seekord oli. Enne võistlust Lääne Elus ilmunud artiklis sai juba avaldatud, et seekord mõjutasid kasutatavat maastikku oluliselt ka jahimehed. Jahiala pealiku esimene reaktsioon oli, et jätke oma orienteerumine ära, meil on esimene põdrajahi laupäev ja kõik püssikandjad mehed tulevad kohale. Jõudsime siiski kokkuleppele, et nemad ajavad põtru Nõvalt ja Vaisilt lõunasse jäävates metsades (valge ala võistluskeskusest lõunas punktilegendide all) ning rogainijad ei tule Vaisi-Kuijõe teelt lääne poole. Maastiku kvaliteedilt ei ole see just kõige ilusam kant, kuid raja strateegilisele plaanile mõjus selle piirkonna ärakukkumine rängalt, sest strateegiliste valikute hulk (liikumissuunad võistluskeskusest, erinevate kaarte võimalused) kahanes märgatavalt. Ka Keskkonnaametil olid omad tingimused. Seega maastiku üldkuju oli väliste tingimustega ette antud ja valida oli, et kas teha sellel maastikul rogaini või siis mitte teha.
Ma küll muidugi ei välista, et ka samale alale oleks olnud võimalik planeerida parem rada, jäädes KKA ja maaomanike tingimuste raamesse. Eks siis järgmised rajameistrid, kes seal kandis rogaine kunagi teevad, püüavad paremini või on siis paremad läbirääkijad.
See, et võetakse kõik punktid, ei tulnud mulle küll kuidagi üllatusena. Maastik oli kiire, suuremas osas hea läbitavusega, palju oli radu ja sihte. Ennustasin ja ütlesin seda ka enne starti teistele, et kõik punktid võetakse 7 tunniga. Aadli ja Abram olid minu ennustusest küll 22 minutit kiiremad. Samas ennustasin, et kõik punktid võtab kümmekond tiimi, kuivõrd umbes nii paljudele oleks see olnud tegelikult jõukohane. See, et mitu selleks suutelist tiimi siiski kõiki punkte ei võtnud ja jäeti punkte välja, oli nende tiimide planeeringuviga. Nii et strateegia hakkas tööle teistpidi. Tuli hinnata õigesti oma suutlikkust ja edenemiskiirust ja ei saanud midagi kergekäeliselt välja jätta.
Ei saa öelda ka seda, et üldse navigeerimisvigu ei tehtud. GPS jäljed näitavad, et ka vähemalt viis rogaini tiitlivõistluste medaliomanikke sisaldavat tiimi tegi mõne või mitu väiksemat või suuremat viga. Need võisid olla lohakusvead, aga vead ongi tihti lohakusest, tähelepanu hajub või tõlgendad midagi ekslikult.
Järgmise aasta maastik on hoopis teistsugune, pakkudes avatud männikute kõrval ka rohkem tihedamat metsa ja orienteerumistehnilisema raja võimalusi. Vähemalt teoorias, seni kuni pole veel selged, millised saavad seal olema Keskkonnaameti tingimused ning kokkulepped maaomanike ja jahimeestega. Osavõtjatel tuleb aga arvestada, et Eestis on paraku vähe maastikke, kus korraldajad saavad piiranguteta oma fantaasiaid realiseerida. Meenutan siin näiteks, et alles kevadisel RMK rogainipäeva Oandu võistlusel seadis Keskkonnaamet rajameistrile tingimuseks, et Lahemaa rahvuspargi piires peavad kõik rogaini kontrollpunktid asuma radadel või sihtidel.
PS. Hinne 3 on rahuldav ja seega pealpool arvestust 😉
Päikeseliste tervitustega,
Lauri
TAOK