Trükitud kaardid kipuvad meil tehnilistel põhjustel olema nelja täisnurgaga 🙂
Konkreetsel maastikul oli kasutatava platsi geomeetriast tulenevalt aga 6 nurka. Tähelepanelik vaatleja näeb, et rada oli planeeritud nii, et kuuest nurgast 3 olid nürinurgad ja 3 olid teravnurgad. Nürinurkades kipuvad tekkima suunaetapid, ehkki näiteks kagunurgas oli võimalik valida, kas päripäeva liikudes peale 49-59 rabaületust minna 59-45-58-38, mis oli distantsiliselt lühem, aga vesisem, või siis 59-58-45-38, mis oli linnulennuliselt 740 meetrit pikem, aga rohkem mööda kõvemat maad. Tehti mõlemaid valikuid ja näiteks kõik punktid võtnud tiimidest (samade punktide vahel vastupäeva liikudes) Zahkna-Muru valisid pikema variandi, kuid olid ca 30 sekundit kiiremad kui lühema ja vesisema variandi valinud Hiie-Skinnari-Mäkelä.
Teravnurkades tekib alati dilemma – kas võtta või jätta – ja seda tuleb osata siis igal konkreetsel juhul õigesti hinnata. Seal ei ole universaalset vastust, et alati tuleb ära jätta või et alati tuleb võtta. Oli neid, kes hindasid õigesti ja neid, kes hindasid valesti.
Kõiki tehtud etapivalikuid näeb jooniselt:
https://www.diigo.com/item/image/5f23l/6ik7?size=o
Tumedam joon näitab sagedasemaid, heledam joon harvemaid valikuid.
Lauri