Mõned mõtted poolt ja vastu. Ühelt poolt võiks kodumaine 24h rogain olla hea, et tuua täispika rogaini juurde uusi harrastajaid. Uute huviliste pidev juurdetulek on aga oluline, et ala kestlikkust kindlustada. Sest alati on neid kes vanuse või vigastuste tõttu välja langevad või muidu ära tüdinevad. Värsket verd on alati juurde vaja. Kindlasti on kodune võistlus esmakordseks proovimiseks sobivam kui kohe piiri taha sõita. Kindlasti on ka selliseid huvilisi, keda piiritagused võistlused ei peibuta. Lisaks võib olla neid, kes enne piiritagust tiitlivõistlust tahaks teha pikema treeningu, ent mitte ‘täie rauaga’. EOL rogainitoimkond on Eestimaa peale kokku lugenud natuke pealt paarikümne maastiku, kus kannataks 24h rogaine korraldada. Vähemalt kuus 24-tunni rogaini on Eestis juba ka toimunud (2003-2004 Orioni 24 Kõrvemaal, 2005 EM Nõval, 2006 Orioni 24 Keila-Joal, 2008 MM Karulas, 2014 EM Oraval). Kasutamata on veel ca 15 maastikku. Neist 3-4 paremat tuleks kindlasti jätta reservi, et tulevikus oleks veel võimalik nt Euroopa meistrivõistlusi Eestisse taotleda. Aga järgi jääb veel ca 10 maastikku, mida rotatsiooni korras oleks võimalik kohalike 24h rogainide jaoks kasutada. Nii palju vajadustest ja võimalustest.
Teiselt poolt tulevad mängu piirangud. Mainitud on kalendri tihedust. Arvaks, et see ei ole kõige suurem häda. Mõne akna ikka leiaks, sest see ei pea tingimata toimuma kesksuvel. Suurim kahtlus on aga selles, kas sellist üritust on võimalik korraldada enam-vähem rahuldava kvaliteediga, nii et üritus ots-otsaga kokku tuleks. Jutt ei ole siin kasumi võtmisest, vaid sellest, kas ja kui palju korraldaja (või sponsorid) peaksid üritusele peale maksma. Või teiselt poolt, kui lähtuda 0-tuluga omahinnast, siis kui palju sellise omahinna juures ikkagi võimalikke osavõtjaid alles jääks. Alahinnata ei maksaks ka sellise võistluse ettevalmistamisele kuluvat aega. Selleks, et 24 tundi saaks võistelda, kulub vähemalt 5-liikmelisel korralduspundil vähemalt 1 terve kuu täistööaja arvestuses ettevalmistustöid. Pluss vähemalt paarkümmend inimest korraldusrakkes kogu 24h võistluse ajal. Kui nö haltuurat teha, siis võib ehk küll joonistada punktirõngad olemasolevale põhikaardile sihiristidesse ja siis päev enne võistlust minna vaatamata, et kas need sihiristid tegelikult looduses ka olemas on. Aga ma ei tea, kas sellise korraldustasemega võistlust ikka oleks hädasti kalendrisse tarvis. Kui tahta rahuldava kvaliteediga võistlust, kus võetakse Lidari alus, kaardistajad on teinud välitööd, rajameister kontrollib kõik punktikohad enne maastikul ära, kaart trükitakse veekindlale paberile, võistluskeskuses on vajalik taristu, kogu võistluse ajal pakutakse võistluskeskuses süüa ja kõik muu, mis 24h rogaini formaadi juurde käib, siis sellise võistluse korraldamiseks kuluv aja- ja muu ressurssi maht on selline, et 100 osalejat 20 eurose osavõtutasuga seda ei kata. Aga kui osavõtutasu oleks 50 eurot, siis oleks osavõtjate arv märgatavalt üle saja mitte-tiitlivõistlusest koduse 24h rogaini jaoks juba väga optimistlik. Ei tundu paraku usutav, et ka piiri tagant märgatavat osavõtjate lisa tulemas oleks. Soomlastel on oma 24h rogain ja paraku kadestamisväärsel hulgal tehnilisi maastikke koos heatasemelise põhikaardiga, millel kannatab võistlusi teha ka täiendava välitööta.
Pragmaatiliselt lähenedes, 2016 on juba samahästi kui läbi, 2017 on MM koduse Lätimaa võsastel kuplitel, nii et plaane võiks teha kõige varem 2018. aastaks.
Kokkuvõttes, kõhklusi ei ole, ainult mõned kahtlused on. Aga tehke ära, igatahes.